LÕHNAD LUMES

Lõhnad lumes
Kai Siidirätsep

Elame lõhnade maailma, aga märkame neid haruharva. Enim siis, kui miski häirib. Looduse lõhnad on täis üllatusi ja head tahet kui me neid märgata ja nautida maldame. nad on alati käepärast ning tõhusad vahendid kehalise, vaimse, emotsionaalse ja hingelise tervise parandamiseks.

Aroomiterapeut ja lõhnakunstnik Riina Tartu naeratab oma kelmikate parfüümipudelikeste seltsis nagu hea haldjas, kes teab, näeb ja tunneb midagi, millest enamik meist ummisjalu mööda tormab. Tegelikult saadab meid aroomiteraapia oma vaiksel moel sagedamini kui me endale sellest aru anname. Me naudime lõhnu alateadlikult ja tänulikult. Näiteks täidab meid mandariini koorimisel selle aroomi tabades helge ja kerge enesetunne. Lilleõit nuusutades võib muutuda meeleolu küll nukraks, küll rõõmsaks. Kust aga talvel toetavaid lõhnu leida?

Kas ka tardunud talvises looduses võib mõnd lõhna kohata?
Oh jaa! Talvine loodus on vägagi lõhnaderikas. Nad on peidus, kuid nad on olemas. Talv toob välja hästi peened ja hõrgud lõhnad. Isegi lumi lõhnab, mida siis veel taimedest rääkida. Talvine lõhn on jahe, karge, lisaks väike ja hästi kerge soojusenoot. Lõhnade tabamiseks peab aega võtma ja keskenduma, meeled avama. Kellel on südames soov ja pisutki kannatlikkust, jõuab kindlasti üllatused ära oodata.

Kui Te praegu peaksite tegema uue parfüümi, just talve iseloomustava lõhna - milline ta võiks olla?
Ma arvan, et ta oleks jahe ja karge lõhn. Aga selline, milles on ka soojus peidus. Kindlasti pole ta selline, et nuusutades hakkab külm. Vastupidi, ta annab sooja! Komponentide seas on ehk mõni seiskunud olekus puu lõhn, ehk mingi nüanss marjadest ka. ……………………See on huvitav idee. Ehk ma teengi sellise parfüümi.

Kuidas jõuab näiteks puu või marja lõhn pudelisse? Mil moel ta parfüümiks muundub?
Taimed korjan ma ikka ise. Ja alati puhtast loodusest. Meil siin Eestis on selleks võrratu võimalus. Hiljaaegu külastas mind Taani rahvusvaheliselt tunnustatud antropoloog ja lõhnadisainer Joel Leonard Katz. Suurmeister imetles mu parfüümide ehedust ja puhtust. Kui me siis koos meie looduses rändasime, mõistis ta, et seda võimaldab meie unikaalne veel rikkumata keskkond. Korjamas käin ma ajal, mil taime raviomadused on maksimaalsed. Kui olen taime valinud ja koju toonud eks ma siis ekstraheerin (?) , filtreerin ja leotan teda. Vastavalt taime ja tema lõhna iseloomule. Püüan taime olemust tabada. Sellest lähtuvalt otsustan ka, kas teen uue lõhna õli või alkoholi baasil. Iga taim on kordumatu, ka tema aroom. Näiteks kui võtta sületäis astreid, ei leia ühtegi sama lõhnaga õit. Kõik on erinevad. Samas on nad kõik alati väga haprad. Ometigi kannavad nad enda hinges igaviku kogemust. Vaid õrnalt ja armastusega taime suhtudes on võimalik säilitada tema ravitoime ja energeetiline terviklikkus.

Kuidas sadade parfüümide ja lõhnade hulgast õige ja hea üles leida? Üle kümnekonna ei suuda ju keegi läbi nuusutada!
Lõhna tundmine on ürgseim ja sügavaim aistingutest. Sageli inimesed väidavad, et suudavad vastu võtta vaid 3-4 lõhna. See on keemiliste lõhnade keskkonnas välja kujunenud ja kinnistunud veendumus, sest neid ei suuda keha tõesti suures koguses endasse lasta. Looduslikke lõhnu võib keskendudes vabalt 60 läbi nuusutada ja üllatusega tõdeda, et polegi pearinglust või iiveldust. Hoopiski reibas ja vaba enesetunne on. Teadusuuringutega on välja selgitatud, et meie ligi tuhat eri lõhnaretseptorit ninaõõne närvikoes suudavad eristada üle 10 000 lõhna! Usun, et võõrandumiseni looduslikest lõhnadest on meid viinud kunstlikult loodud lõhnade üleküllus. Paraku on nad elutud ega oma ravitoimet. Selle taustal oleme end ise nö lõhnade suhtes lukku keeranud. Me ei pea neid oluliseks. Ehk vaid mõnda kallist meie staatust upitavat kuulsaks reklaamitud parfüümi. Seda endale peale pihustades tunneme end mõnda aega parema ja väärikama. Paraku on see üürike tulemus. Looduslik lõhn on alati valmis inimesega dialoogi alustama, teda juhatama ja toetama. Puhas aroom aitab meil sügavamalt kogeda omi tundeid ja avab uksi uute võimalusteni, uude reaalsusesse.

Nuusutades ühte ja sama lõhna annavad inimesed tavaliselt täiesti erinevaid hinnanguid? Miks nii?
Lõhnade maailm on imetore, sest ta paneb igaühes midagi helisema. Avab temas uued nüansid, mõtted, tunded, lähenemisnurgad, tunded. Ja kui inimene avastab endas midagi uut, on see ju areng, edasiminek. Loodusliku lõhna nuusutades käitub inimene alateadlikult. Fuih! kui vastik! Oi kui imeline! – need võivad olla eri inimeste hinnangud samale lõhnale. Ja nii ongi, sest iga lõhn on kui PEEGEL. Kui inimene väljendaks ennast siiralt, märkaks teda ümbritsevaid lõhnu ja sedagi, kuidas ta neid kirjeldab, siis saaks ta oma alateadliku tegevuse kaudu teada kogu tõe enda kohta. Kõik oma nõrgad ja tugevad küljed, kogu oma olemuse. Lõhn on alateadlik jõud, mis näitab sulle sind peeglist. Mul on olnud 19 näitust Tallinna botaanikaaias. Lisaks on paljud huvilised mu lõhnu mujalgi nuusutanud, kogenud, arvamust avaldanud, nende sisse ja neist mööda läinud. Oma kogemuse ja tähelepanekute põhjal ma võin kinnitada, et see on vettpidav väide. Aga kui nüüd järele mõelda, siis ehk on just see põhjuseks, miks mõnda lõhna ei peeta mitte millekski või antakse hävitav hinnang: sageli pole meis piisavalt jõudu ja julgust iseendale otsa vaadata.

Lootust tugevaks, julgeks, armastavaks saada siiski on?
Meie kõikide seesmine olemus on puhas ja armastav. See, mis on saastatud, on meie nö kest mitte meie tõeline olemus. Ja meie puutumatu ja ehe olemus püüdleb väsimatult sarnase poole. Looduslikud lõhnad on head teejuhatajad. Kui inimene julgeb neid kasutada, saavad nad ka aidata. Lõhna lugedes inimene täiendab oma armastuse seisundi suurust.

Inimene lõhnas ehk lõhnakunstnik soovitab
Riina Tartu on pühendunud lõhnade olemuse uurimisele alates 1997.aastast. Korjates puhtas looduses kasvavaid taimi, ürte, õisi, seemneid, vilju ja juuri on ta käsitööna loonud üle 200 unikaalse teraapilise parfüümi. Samuti looduslikke … salve, kreeme, saunamett (?).
Aastatepikkuse kogemuse ja lõhnahuviliste seas läbi viidud küsitluse põhjal valis ta välja kõige sagedamini kurdetavad seisundid, mille leevendamiseks on temalt abi palutud.

Madal enesehinnang
Eneseusu küsimus on seotud selgrooga: puud ja juured on selle probleemi puhul head aitajad.
võilille, orasheina, vetimeri juur,
mänd

Masendus
Nüüd avitavad klassikalised rõõmsad lõhnad, näiteks eeterlike õlide kuninganna damaskuse roos, kõik õied, ka tsitruselised. Kui masendusega kaasneb ka tervisehäireid, oleks arukas ka immuunsüsteemi turgutada. Selleks sobivad puud, ürdid ja juured:
jasmiin, damaskuse roos, lavendel
apelsin, mandariin, greip
kadakas, seeder,
neroli
…

Unetus
Sobivad nii aroomiõlid kui ka maitsetaimed. Ka vaigud. Toetavad pehmed ja õrnad lõhnad:
mürr, viiruk, sandel, lavendel
piparmünt, meliss, tüümian
bensoe, tonka
…

Viha
Viha väljenduseks on enamasti sallimatus ja leppimatus. Ja kuna lõhn on inimese peegel, siis sageli lausa võpatatakse neist lõhnadest eemale – vastik. Kui neid lõhnu julgeda kasutada, aitavad nad küll:
karikakar, kummel, muskaatsalvei,
mürt.

Talvel vaevavad sageli külmetushaigused , selleks
sidrun, eukalüot, kajeput,nulg, mänd, kuusk,
lavendel, teepuu, niaouli.

Kuidas aroomiõli kasutada?
Tilguta 1-3 kolm tilka aroomilambi vette;
hõõru õrnalt nahale nina all, oimu kohal, randmele
enne uinumist padjale tilgutada.
lõhnalambis võib kombineerida kuni kolmw - nelja erinevat lõhna
Otsides endale kvaliteetset looduslikku aroomiõli, loe hoolega toote tutvustust. Keemiliselt töödeldus on 7-8 lähteainet. Õiges looduslikus õlis on aga vähemalt 30-40 komponenti.